Vabatahtlik Kalakaitse
Vabatahtlik Kalakaitse on mittetulunduslik organisatsioon, mille peamiseks eesmärgiks on röövpüügi takistamine. Organisatsioon tegutseb vabatahtlikul alusel ning keskendub eelkõige vabatahtlike kaasamisele, teadlikkuse tõstmisele ja praktiliste tegevuste elluviimisele, mis aitavad kaitsta kohalikke kalavarusid ja nende elupaiku.
Liitu Vabatahtliku Kalakaitsega – muudame üheskoos Eesti veekogud taas kalarikkaks!
Kas soovid olla osa meie algatusest ja päriselt midagi ära teha – siis oled oodatud liituma! Leiame igale ühele midagi sobivat – peab vaid ise tahtma! Liitu meiega juba täna ja koos suudame rohkem!
Meie tegevused
- kalandusalane järelevalve
- kudealade taastamine
- koprapaisude eemaldamine
- teavitustöö
- hariduslikud matkad
Vabatahtlik Kalakaitse
Edastame RMK Põlula kalakasvatustalituse üleskutse:![]()
![]()
Hea kalur, anna teada märgisega kala püügist!![]()
Tuletame kevadise kalapüügihooaja alguse puhul kõigile kaluritele meelde, et RMK Põlula kalakasvatustalitus ootab teateid püüki sattunud märgisega kaladest.![]()
Kalade märgistamine ja taaspüügiandmete kogumine võimaldab meil hinnata, kuidas asustatud kalad hakkama saavad ning millised on nende liikumismustrid ja elujõulisus.![]()
Põlula kalakasvatuskeskuses on lõhe ja meriforelli ühe- ja kaheaastaseid noorkalu individuaalmärgistega märgistatud alates 1997. aastast, viimastel aastatel on koostöös Eesti Loodushoiu Keskusega lisandunud Atlandi tuurad.![]()
Uus püügihooaeg on algamas. Aprillis- mais asustame Pärnu jõkke ja Soome lahe jõgedesse märgistatud kaheaastaseid lõhe noorkalu, kes võivad samuti püünistesse sattuda.![]()
Kui kalastaja on unustanud märgistatud kalast teatada, saab seda teha tagantjärele. Kõige tähtsam on pildistada või täpselt üles kirjutada märgise number. Kirja peaks panema ka püügi aja ja koha, kala pikkuse ja kaalu ning püügivahendi liigi.![]()
Kui täpseid andmeid enam meeles pole, sobivad ka ligikaudsed. Oluline on kirja panna oma kontaktid, et vajadusel oleks võimalik ühendust võtta ja püügiandmeid täpsustada.![]()
Kui tegu on elusa alamõõdulise kala või kaitsealuse tuuraga, tuleb ta vette tagasi lasta. Elusalt vette tagasi lastud kalale tuleb märgis kindlasti külge jätta. Elusa kala puhul pole mõõtmisteks aega, piisab märgise numbrist ja umbkaudsetest andmetest pikkuse ja kaalu kohta.![]()
Kõigi Eesti vetes püütud märgistatud kalade kohta saab saata andmed RMK Põlula kalakasvatustalituse kontaktidel, olenemata sellest, kas tegu on Eestis või välismaal märgistatud kalaga. Võtame märgistajatega ühendust, edastame neile püügiandmed ning palume saata märgistamise ja asustamise andmed, mida siis kirja või e-maili teel püüdjatega jagame.![]()
Kalurite panus aitab täiendada meie teadmisi ja tegutseda selle nimel, et kalapopulatsioonid püsiksid tugevad ka tulevastele põlvedele.![]()
Mida teha, kui püüdsite märgisega kala?![]()
• Märkige üles kalamärgise number, püügi aeg ja koht, kala pikkus ja kaal ning püünise liik. Kui olete kala elusana tagasi lasknud, andke ka sellest kindlasti teada. Tähtis on märgis kalale külge jätta ja pildistada või üles kirjutada selle number!![]()
• Kui andmed ei ole täpsed, võib saata ka umbkaudse info – iga teadmine on väärtuslik.![]()
• Teateid märgistatud kalade kohta võtame vastu ka juhul, kui kalamärgis on pärit teiste Eesti või välisriikide asutustest.![]()
• Kõik märgisega kaladest teada andnud inimesed saavad soovi korral 6-eurose tasu, väikese kingituse – landi – ning teabe püütud kala asustamise kohta. Selleks tuleb RMK Põlula kalakasvatustalitusele saata oma kontaktandmed.![]()
• Märgisega kalast saab teatada RMK Põlula kalakasvatustalituse e-posti aadressil [margis@rmk.ee](mailto:margis@rmk.ee), RMK kodulehel asuva ankeedi kaudu või helistades RMK märgistele trükitud telefoninumbrile 372 56212135![]()
Suur tänu ja soovime kõigile kaluritele püügihooajaks kivi kotti!![]()
RMK Põlula kalakasvatustalitus![]()
Foto: Jelizaveta Gross
❗️Siseveekogudes ja Võrtsjärves on haugipüügi keeld alanud!![]()
![]()
Vabatahtlik Kalakaitse ootab teilt vihjeid kalapüügi rikkumiste kohta ning infot haugi kudepaikade asukohtadest 🧐![]()
![]()
📩 Kirjuta: vihje@kalakaitse.ee![]()
📞 Helista 24/7: 557 8887![]()
![]()
Aitame koos kaitsta meie kalavarusid!🙏🐟15. märtsist algab haugi kuderahu siseveekogudes ja Võrtsjärves. Merel algas kuderahu juba märtsi alguses. ![]()
![]()
🌡Haugide kudeaeg sõltub veetemperatuurist, mis omakorda sõltub jääkatte lagunemisest. Merejää sulab kõige kiiremini, nii on seal püügikeeld kõige varasem. Peipsil seevastu kestab jääkate kõige kauem, sellest tulenevalt on keeluaeg hilisem. ![]()
![]()
📌Pane tähele! ![]()
![]()
✅ Meres on haugipüük keelatud 1. märts – 30. aprill. ![]()
✅ Siseveekogudes, va Peipsi järvistu, on püügikeeld 15. märts – 30. aprill ![]()
✅ Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves on keeld 1. aprill – 5. mai. ![]()
![]()
Haugi meelispaigad kudemiseks on üleujutatud luhad. Nii on tema üks neist, keda kõrge veeseis rõõmustab. Mida kauem vesi kõrge on, seda arvukam on uus haugipõlvkond. Muidugi oleneb järelkasv ka kudekalade hulgast. ![]()
![]()
Esmakordselt kudeva haugiemal võib marjateri olla 15 000- 40 000, kala pikkus jääb siis alla 50 cm. Samas võib 80 sentimeetrisel haugil olla marjaterasid lausa 150 000. Nii et mida suuremad kalad rahus kudeda saavad, seda rohkem pisikesi hauge saab elu alustada. ![]()
![]()
Kuderahu tagab kalavaru – las haug koeb!![]()
![]()
Foto: AdobeStock
Vabatahtlik Kalakaitse oli täna suurema koosseisuga koos Keskkonnaametiga Vasalemma jõel, et teha ennetus- ja teavitustööd seoses uue kalastuskaardi nõudega.![]()
![]()
Rõõm oli näha, et pea kõik 38 kalameest, kellega meil au kohtuda oli, teadsid seadusemuudatusest ja seda ilusti ka järgisid👏 ![]()
Lisaks sai nii mõnigi mees kena saagi, mis tegi päeva veelgi paremaks 🙂![]()
![]()
Tänu vastutustundlikele kalameestele saame koos hoida meie kalavarusid ja toetada jätkusuutlikku kalapüüki.![]()
Aitäh teile!🙏![]()
![]()
#vabatahtlikkalakaitse #vasalemmajõgi
👉Täna laekus meie vihjetelefonile teade ebaseaduslikust unnapüügist ühel väikejärvel. Koostöös Keskkonnaametiga tuvastasime järvel kaks isikut, kellel oli lubatust oluliselt rohkem püügivahendeid – kokku 12 unda ja lisaks käsiõnged.![]()
![]()
❗️Tuletame meelde: ühel isikul on korraga lubatud püüda kuni kolme püügivahendiga!![]()
![]()
Kui märkate ebaseaduslikku kalapüüki või teil on selleks kahtlus, andke sellest teada meie 24/7 vihjetelefonil 📞557 8887.![]()
Helistades saate valida kas jätate teate või suhtlete otse meiega. Tagame teie anonüümsuse!![]()
![]()
#kalakaitse #hoiameloodust
🎣❌ Umbusi jõel kehtib endiselt kalapüügikeeld! ❌🎣![]()
![]()
Tuletame kõigile meelde, et ka sel aastal on Umbusi jõel kalapüük kogu jõe ulatuses keelatud. See piirang on vajalik, et veekogu saaks jätkuvalt taastuda 2022. aasta ulatuslikust reostusest.![]()
![]()
Oleme juba saanud mitmeid päringuid antud piirangu kohta ning kahjuks on ka teada juhtumeid, kus keelust hoolimata on jõel siiski püütud. ![]()
Tuletame veel kord meelde – reeglite järgimine on igaühe vastutus ning looduse taastumiseks on oluline anda sellele aega!![]()
![]()
🙏Palume kõigil kalastajatel austada kehtivat piirangut ning vajadusel teavitada rikkumistest.![]()
![]()
Rikkumistest saate meile teada anda helistades 📞557 8887 või kirjutades otse Messengeri.
Keskkonnaseminar: Uued lähenemised kalakaitsesse
2024-06-10
Kudeplatsi ehitus Vahujõel
2024-08-15
Koprapaisude eemaldamine Pärnumaal
2024-11-05
“Liitusin Vabatahtliku Kalakaitsega 2015 aastal, kui kõik oli veel lapsekingades. Jooksime ringi dressipükstes toidupoest hangitud taskulambiga – varustusest, mis mul täna abiks on – ei oskanud tol ajal veel isegi unistada. ..”
Oliver Meindok
Operatiivjuht
Liitu meiega ja toeta kalavarude kaitset!
Vae 2,
Laagri, 76401
+372 557 8887
kalakaitse@kalakaitse.ee