Vabatahtliku Kalakaitse eetikakoodeks
Kes me oleme ja kuidas käitume?
Vabatahtliku kalakaitsja kohustusteks on aidata tagada kalade kuderahu, tõkestada ebaseaduslikku kala- ning vähipüüki ja läbi viia ennetavaid tegevusi, säilitamaks Eesti kalavarusid.
Missioon ja vastutustunne
Vabatahtlik kalakaitsja teeb oma tööd missioonitundest ja austusest looduse vastu. Meie tegevuse eesmärk on aidata säilitada Eesti kalavarusid.
Esimene kontakt – välijuht
Juhul kui pole teisiti kokku lepitud siis igas olukorras ja küsimuses on kalakaitsja esmane kontakt alati välijuht või tema puudumisel piirkonnajuht, kes pakub juhiseid ja tuge.
Viisakus ja lugupidamine
Kalakaitsja on alati viisakas, sõltumata sellest, kellega ta kohtub, sealhulgas ka võimalike röövpüüdjatega. Meie eesmärk on lahendada olukorrad rahumeelselt ja lugupidavalt.
Rahulikkus ja konfliktide vältimine
Kalakaitsja jääb igas olukorras rahulikuks. Provokatsioonile ei reageerita ja konflikti ei otsita. Meie käitumine on professionaalne ja vaoshoitud.
Avatus ja isikutuvastus
Kalakaitsja on alati valmis ennast tutvustama. Vajadusel esitab kalakaitsja ametivõimu esindajale oma dokumendi, kontrollimaks tema staatust. Ka võimaliku püügirikkumise korral tutvustab vabatahtlik end kui Vabatahtliku Kalakaitsjana.
Õiglane käitumine ja omakohtu vältimine
Kalakaitsja ei kasuta kunagi omakohut ega vägivalda. Kõik olukorrad lahendatakse seaduslikul ja rahumeelsel viisil.
Enesekaitse
Olukorra eskaleerudes, kaitseb vabatahtlik kalakaitsja end ja oma kaaslasi seaduses ettenähtud tingimustel ning õiguspäraste vahenditega.
Relvade mitte kasutamine
Vabatahtlik kalakaitsja ei kanna tulirelva isegi siis, kui tal on selleks ametlik luba. Meie töö põhineb ennetusel ja rahumeelsel lahendusel, mitte relvajõul. Sama kehtib ka külmrelvade kohta.
Ohutu distantsi hoidmine
Kalakaitsja ei takista füüsiliselt kellegi lahkumist sündmuskohalt. Vajadusel helistab ta riigiinfo telefonile 1247 või hädaabinumbrile 112, et tagada ohutu lahendus.
Teavitamine
Kalakaitsja teavitab püügirikkumisest või selle kahtlusest esimesel võimalusel- oma välijuhile ja/või riigiinfo telefonile 1247.
Dokumenteerimine ja turvalisus
Kalakaitsja filmib ja dokumenteerib võimaluse korral kõik juhtumid. Salvestised on
tõendusmaterjaliks ja kaitsevad kalakaitsjat ka võimalike vaidluste korral.
Alkoholi- ja narkojoobes tegutsemise keeld
Kalakaitsja ei ole kunagi alkoholi- ega narkojoobe seisundis, kui ta viibib veekogu ääres või täidab oma ülesandeid. Meil on nulltolerants alkoholi ja uimastite suhtes.
Looduse austamine ja prügi mitte jätmine
Kalakaitsja austab loodust ja ei jäta endast kunagi prügi maha. Meie kohustus on jätta loodus puhtana ka järgnevatele põlvkondadele.
Liikumine veekogu ääres
Kalakaitsja ei liigu veekogus ega astu vette, vältides sellega omaenda ja teiste ohtu seadmist ning valesti tõlgendamist.
Ohu vältimine
Kalakaitsja ei tee ühtegi tegevust, mis võiks ohustada tema enda või tema kaaslaste turvalisust. Kõik meie teod on läbimõeldud ja ohutud.
Kõrvaliste isikute kaasamine
Kõrvalised isikud, kes ei ole Vabatahtlik Kalakaitse liikmed, ei ole lubatud osalema meie patrullides. See on vajalik patrullide tõhususe ja ohutuse tagamiseks.
Ebaseaduslike püügivahendite käitlemine
Vabatahtlik kalakaitsja ei tohi ise omanikuta ebaseaduslikke püügivahendeid püügilt eemaldada. Seda võib teha ainult Keskkonnaameti või välijuhi otsese loaga. See tagab tegevuse seaduslikkuse ja tõendamise.
Sisemise teabe kaitse
Vabatahtlik kalakaitsja ei tohi jagada sisemist informatsiooni kolmandatele osapooltele. See on vajalik organisatsiooni usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Kommentaarid ja avalik suhtlus
Kalakaitsja annab kommentaare nii vähe kui võimalik. Meedia ja avalikkusega suhtlemisel on vastutajateks juhatuse liikmed, kes esindavad Vabatahtlikku Kalakaitset.
Kohustuste täitmise jälgimine
Juhatuse liikmetel on õigus eemaldada vabatahtlike kalakaitsjate nimekirjast kõik, kes rikuvad eelpool nimetatud põhimõtteid ja käitumisjuhendeid.