Vabatahtlik Kalakaitse

Vabatahtlik Kalakaitse loodi 2014 eesmärgiga takistada röövpüüki eelkõige
lõheliste kudeajal Põhja-Eesti lõhejõgedel.

Vabatahtliku Kalakaitse loomise hetkeks võib pidada 15.10.2014 jalutuskäiku Keila jõe ääres, millest võtsid osa Jüri Nurk, Andres Duuberg, Harry Pommer, Veera Burkatskaja ja Kajar Paas. Üha enam inimesi nägid võimalust midagi päriselt ka ära teha ja peagi hakati Jüri Nurga eestvedamisel sarnaseid jalutuskäike tegema kõikidel Eesti lõhejõgedel. Aastate jooksul kasvas väiksest Eesti Kalastajate Seltsi töörühmast välja Vabatahtlik Kalakaitse tänasel kujul. Algatus, mis panustab igal aastal vabatahtlike abil tuhandeid tunde kalandusega seotud järelvalve tegevusse.

Tegevusalasid ja piirkondi on igal aastal laiendatud. Tänaseks toimetab Vabatahtlik
Kalakaitse aastaringselt ning pöörab tähelepanu kõikidele kalapüügieeskirjade
rikkumistele.

Lisaks klassikalisele järelvalvetegevusele, mille väljundiks on veekogude ääres patrullimine – teeme ka palju muud:

• kudeplatside taastamine ja loomine
• koprapaisude eemaldamine
• teavitustöö
• osalemine erinevatel rahvaüritustel
• matkade korraldamine

Meie peamisteks tööpiirkondadeks on:

• Harjumaa
• Pärnumaa
• Tartumaa
• Järvamaa
• Lääne-Virumaa
• Läänemaa
• Saaremaa
  

Vabatahtliku Kalakaitse töökorraldus:

Järelvalvega seotud tegevused planeerib operatiivjuht koostöös piirkonna- ja välijuhtidega. Sõltuvalt vajadusest on mõnel maakonnal/regioonil lisaks välijuhile ka piirkonnajuht. Raamatupidamine ja muud tegevust toetavad ülesanded on projektijuhi/arendusjuhi korraldada.

Vabatahtlike tööd veekogude ääres koordineerib reeglina välijuht, kelle peamiseks
ülesandeks on korraldada valve- ja patrulltegevus. Vabatahtliku Kalakaitse käitumisreeglite aluseks on eetikakoodeks, millest kinnipidamist peavad kõik liikmed oma allkirjaga kinnitama.

Läbipaistvus ja usaldus tagatakse tööajarakendusega Begin ja sõnumigruppides
infovahetusega. Välijuht omab alati täielikku ülevaadet jõe ääres viibivatest vabatahtlikest